PARIM ANTIVIIRUS VIIRUSETÕRJE JA TULEMÜÜR

Mis on viirusetõrje eesmärk? 
Viirusetõrje on mõeldud arvuti ja isiklike andmete kaitsmiseks. Lisaks viirusetõrje omamisele, peab arvestama sellega, et arvuti turvaliseks kasutamiseks on vajalik ka selle järjepidev uuendamine. See on oluline programmi loojate vigade ja turvaaukude kaitsmiseks. Arvutiviiruse näol on tegemist ohuga, mis võib tekitada materiaalset või emotsionaalset kahju. Turvaaukude ja viiruste kaudu on võimalik koguda andmeid, käivitada teile teadmata arvuti lisaseadmeid (nt veebikaamerat) või kasutada teie arvuti resurssi teile teadmata eesmärkide nimel. Arvutikaitse on tänapäeval väga oluline!
Leidke endale sobiv arvutikaitse: https://antiviirus.website

Millised on erinevad turbetarkvara/kaitse tüübid ja kuidas need töötavad?
Antiviirus on tarkvara, mille eesmärgiks on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara pahavara (viirused, ussid, troojad jms). Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest.

Antiviirus ja tulemüür vajavad vahel täiendavat abi. Selle jaoks on olemas lisakaitsed, mis on mõeldud töötama antiviiruse ja/või tulemüüriga samaaegselt. Pahatihti pääsevad viirused antiviiruse kaitsest läbi. Lisakaitse (turbetarkvara) tüüpe on väga palju. Viimasel ajal on populaarsemad pilve-antiviirused (cloud antivirus) ja liivakastid (sandbox ehk virtualiseerimise süsteem).

Nuhkvaratõrje kaitseb arvutit nuhkvara eest nagu näiteks klahvinuhid, reklaamvara jne kasutades signatuuri andmebaasi ning heuristilist analüüsi. Samuti omavad mõned nuhkvaratõrjed proaktiivset kaitsekomponenti, mis töötab sarnaselt HIPS'ile.

Personaalne tulemüür analüüsib/jälgib arvuti sissetulevat ja väljaminevat võrguliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest. Vastavalt tulemüüri seadistustele annab see märku, kui uus programm soovib saata või vastu võtta andmeid.

Virtualiseerimise süsteemid kaitsevad arvutit, käivitades tarkvara simuleeritud keskkonnas – liivakastis (sandbox). Iga kahjulik tegevus, mis pahavara teeb, teostatakse simuleeritud süsteemis ja see ei mõjuta tegelikke süsteemi faile ja arvutikasutaja tähtsaid andmeid. Piltlikult öeldes toimub kogu tegevus arvutist väljas, liivakastis.

Proaktiivne kaitse (HIPS) jälgib programmide ja operatsioonisüsteemi tegevust. Kui mõni programm üritab  teha potentsiaalselt kahjulikku tegevust, peatab HIPS selle programmi enne, kui see jõuab süsteemi mõjutada. Tihti küsitakse kasutaja käest, kas antud toiming võib jätkuda, või peaks selle blokeerima.

Pahatahtliku käitumise blokeerija on tarkvara, mis analüüsib arvutis olevate failide käitumist ning kui avastatakse arvutile pahatahtlik/ohtlik käitumine, blokeeritakse see või teavitatakse sellest kasutajat (ehk rakenduste käitumisanalüüsil põhinev proaktiivne kaitse tundmatute ohtude eest). Behavior Blocker'i tööpõhimõtte sarnaneb paljuski HIPS-iga .

Cloud antiviirus tööpõhimõtte sarnaneb väga palju tavalise antiviirusega, kuid programm saab oma signatuurid läbi pilve (interneti). See tähendab, et pahavara andmebaase ei ole vaja pidevalt alla laadida. Kogu andmebaas on kiiresti kättesaadav läbi pilve. Sellist tüüpi antiviirus on mõeldud töötama mõne teise “tavalise” antiviiruse kõrval. Pilvel baseeruvad antiviirused töötavad kõige efektiivsemalt, kui arvutis on toimiv internetiühendus.

Antiphishing blokeerib veebilehti, mis püüavad varastada sensitiivseid andmeid (krediitkaardi, paroolid jne) ning nakatada arvutit. Reeglina on kaasaegsetel viirusetõrjetel õngitsemisvastane kaitse sisseehitatud koos pahavara kaitsega. Nii blokeerib veebi kontrolliv komponent koos õngitsemislehekülgedega ka pahavara lehekülgi.

Rämpsposti tõrje (AntiSpam) takistab soovimatute e-kirjade jõudmist postkasti. Teisisõnu rämps- ja andmepüügikirjade filtreerimine postkastis.

Reklaami blokeerija (Adblocker) – blokeerib soovimatud reklaamid/hüpikaknad. Lisaks võib aidata takistada pahavara levikut arvutisse, kuna blokeeritavad objektid võivad olla ka Flash reklaamid, mis võivad reaalselt arvuti nakatada, kui arvutis on kasutusel vana Flash Playeri versioon.